hommikul, kui teised veel magavad..

[Marcus Grey]

Marc ärkas juba varakult. Uni kadus lihtsalt ära. Ta on rantšos olnud juba nädala, kuid unega oli tal ikka probleeme. Seda sellest ajast kui ta vanglasse läks. Aga tööd pidi tegema. Seda tegi ta meelsasti, kuna see kõik lihtsalt viis mõtted mujale.

Noormees läks talli poole. Väljas oli veel hämar kuna päike alles tõusis. Tallides hobused alles magasid. Kui Marc talli uksed avas tõstis ka mõni loom oma pea. Noormees kergitas vaid õrnalt oma suunurka.

Esimese asjana hakkas ta tallis iga hobuse boksi koristama. Vaja sodist ju korda teha, kuna loomad tahavad ka puhtuses elada. Kui need korras olid asus Marc loomade söögi juurde. Töö võttis noormehe higiseks. Marcil oli seljas tunke, millega ta töötas. Tõmmanud luku puusadeni lahti võttis ta ülemise osa seljast, sidudes käised puusade ümber. Marc jätkas tööga.

[Roxanne Alisa Garcia]

Hommik oli küll üsna varajane veel, kui Roxanne oma silmad avas. Ilmselt teised majakaaslased veel magasid. Seetõttu hiilis neiu vaikselt vannituppa, et enne päeva algust kiire pesu teha. Ta sättis end korda, kuivatas juuksed, sõi hommikust ning majast välja astudes oli päike juba vaikselt tõusma hakanud, ent siiski veel horisondi läheduses. Roxy sammus tallide poole, tööga ta veel alustada ei kavatsenud, kuid hommikuvalguses tahtis naine Citaga pisut ratsutada. Cita oli hobune, kelle eest neiu hoolt kandis. Tava asju, nagu söögi andmine, tegid tallipoisid- ja tüdrukud, kuid Alisa ülesandeks oli ka hobusele seltsi pakkuda. Näitsik oli rantšos olnud vaid mõned üksikud päevad, ent polnud oma majakaaslasi hästi tundma õppinud, kuid näinud oli küll. Ja nüüd nägi ühte neist tallis töötamas, kui ta ukse vahelt sisse piilus. Roxanne ei saanud oma silmi eemale mehe treenitud ülakehast, mis ei olnud tal mitte millegagi kaetud. Viimaks märkas naine, et noormees jõllitab teda ja samal ajal imetles neidis mehe sixpacki. "Kas sa alati töötad nii vara?" küsis Roxy muigega, kui oma pilgu mehe kehalt tema silmadele rebis.

[Marcus Grey]

Noormees tegutses, kui kuulis talliukse kriuksumist. Keegi oli tulemas. Marcus otsustas esialgu mitte tähelepanu pöörata. Ju on see mõni tallipoiss või -tüdruk. Ta tõstis igasse boksi üle ääre heina, kui siis ühel hetkel taipas, et see keegi kes ukse avas, ei olnud edasi tulnud. Marc suunas pilgu uksele, kust vahelt tema majakaaslane sisse piilus. Marc vaid muigas kergelt, kui nägi et tüdruk lihtsalt teda vaatab. Ta jätkas tööga. "Jah, enamasti iga päev" lausus noormees lühidalt, jätkates heina tõstmist tallidesse, jõudes peagi ka Cita juurde. "Siis on rahulikum. Keegi ei jää ette" seletas ta. Pärast sai teha asju, mis ta ise tahtis. "Ja mis sa nii vara siia jõudsid? Magada ei mõista?" küsis Marcus, jätkates ise töö tegemisega. See võis tunduda pisut ülbe võitu, kuid noormees oli lihtsalt tüdinud häälega. Taibanud, et see neiule ülbena võis näida, lõpetas ta hetkeks töö. Ta tõstis enda pilgu taas neiule ukse peal, pühkides käsivarrega oma otsaesist.

[Roxanne Alisa Garcia]

Roxanne tõmbas ukse rohkem lahti ning astus talli sisse. Ta noogutas mehe öeldu peale, samal ajal ühe hobuse nina õrnalt paitades. Mehe teine lausepool ajas siiski muigama. "Teistega koos on lihtsam töötada kui üksi, kas sa ei arva? Töö saab palju kiiremini tehtud, kui see mitme vahel ära jaotatud on ja nii, et üksteisele jalgu ei jääks," arvas näitsik, viies pilgu taaskord mehele. "Uni läks ära. Pealegi, ma ei saa kaua magada, muidu ärkan hiljem peavaluga," vastas tüdruk. Kutt kõlas küll ülbelt, aga Roxy ei võtnud seda südamesse ja ignoreeris seda, andes ise mehele sõbraliku vastuse. Vara ärkamine oli olnud neidisel terve elu üks kiiks. Ja seda peavalu ei ajanud tabletid ka minema. "Kui sul on abi vaja, võin sind aidata. Või sa arvad, et võin jalgu jääda?" ilutses neidise näol taaskord muie, võttes kasutusele noormehe enda sõnad.

[Marcus Grey]

Noormees mõtles pisut. "Võib-olla oleks tõesti" lausus ta lõpuks, jätkates ise tööga. "Aga keegi teine ei taha nii vara tööd teha kui mina" lisas Marc. Lõpuks tõstis ta viimase heinakuhja boksi. Nii nüüd oli loomadel söök olemas. Nüüd kuulas ta, miks neiu nii vara ärkas. "Peavalu? Kaua magamisest?" Küsis noormees siis. "Sa pead vist arsti juures ära käima, sest see küll normaalne pole" jagas Marc enda arvamust, teadmata kas neiu seda üldse tahab kuulda.

Nüüd pakkus neiu end Marcusele appi, mille peale noormees vaid üht kulmu kortsutas. Ta mõtles, kas oleks midagi moda neiu teha saaks. "Mm, olgu. Kas sa tahaksid hobustele voolikust juua lasta või neid harjama hakata?" Uuris ta. Mõlemad asjad tahtis ts veel hommikul ära teha. Siis pidi ta vrel vaid õhtul nad üle kontrollima. Marc vaatas küsivalt tpdrukule otsa. Ajapikku ilmus ka tema huulile õhkõrn muie. Talle tundus see ikka eriti armas tegu, et neiu end talle appi pakkus.

[Roxanne Alisa Garcia]

"Inimestel on und vaja ja normaalsed inimesed ei ärka ise nii vara üles, kui just loodus ei kutsu," vastas Roxanne taaskord muigega. Talle on soovitatud juba ammu, et ta arsti juurde läheks, aga ei arvanud, et see vajalik oleks. "Jah, ma olen terve elu läinud hilja magama ning ärganud üsna varakult. Minu organism on sellega juba harjunud, et ma kuigi palju und ei vaja," vastas ta. "Sa oled saja kahekümne kolmas inimene, kes mulle seda soovitab," naljatles ta. Tervis oli poole tema elust juba suur probleem olnud ja tema jaoks oli see väike häda.

"Ikka, pole probleemi." Esimesena võttis ta ette voolikust vee laskmise. Bokse oli palju ja igale hobusele tuli lasta piisav kogus vett. Muidugi oli teisi tallipoisse, kes hiljem söögi ja vee üle kontrollisid, kuid Roxanne kavatses kõik kausid täis lasta. Ta haaras vooliku eemalt ning sisenes esimesse boksi, lastes kaussi piisava koguse. Ta võis kasvõi mõlemat teha, kui noormees just enne harjamiseni ei jõua. "Muide, kas ma su nime saan ka teada?"

[Marcus Grey]

Marc kuulad neiu juttu. Ta magab tõesti vähe. "Olgu. Aga ära siis mulle räägi, et ma liiga vara üleval olen" muigas noormees siis. Marc nägi kuidas tütarlaps loomadele vett hakkas panema. "Selge. Ma võtan harjad kätte" lisas ta siis. See töö võttis kõige kauem aega. Hobused oli vaja korda teha. Ka lakad sirgeks kammida. Küsimuse peale turtsatas ta kergelt. On neiul seda tõesti vaja teada? "Marcus" lausus nooruk siis. Mis ta seda ikka hoiab. Tuleb varem või hiljem välja. "Ja sina. Kuidas ma sind kutsuma peaksin?" Uuris Marc. Ta oli juba ühe hobuse juures, alustades tema harjamisega.

[Roxanne Alisa Garcia]

"Ma eeldan alati, et kõik magavad normaalselt kaua või nii palju, kui neile aega antud on," sõnas Roxanne, aga ega ta ei esitanud etteheiteid. Näitsik oli küll mõelnud hobuseid harjata, aga ega vahet polnud ju. Tema töö alguseni olid mõned tunnid aega. Võib-olla ta jõuabki Citaga veel sõitma minna. Parandus, kindlasti jõuab. "Meeldiv tutvuda, majakaaslane Marcus." Alisa ei oleks mehe nime ilmselt küsinudki, kui nad majakaaslased poleks. Aga ühes majas elades võiks ju vähemalt nimesidki teada. "Roxanne." Samal ajal oli näitsik jõudnud mitmesse kaussi vee ära lasta ning jätkas oma tööga.

[Marcus Grey]

Nooruk naeratas endamisi. Neiu täitis joogitünne ja Marc jätkas ikka esimese hobuse harjamist. "Ma ilmselt pole normaalne inimene" lausus noormees lõpuks, hakates nüüd hobuse lakka kammima. Kujutaf sa ette, üheksa hobust veel korda teha. Marc ohkas kergelt. "Meeldiv" lausus ka noormees siis. "Ja muidu.. aitäh sulle" lisas Marcus hetke pärast, jätkates hobuse eest hoolitsemist. Pilku hoidis ta samuti hobusel.

[Roxanne Alisa Garcia]

Roxanne naeris selle peale kergelt. "Sa oled normaalne," kinnitas näitsik, "aga mitte piisavalt, kuna sa siin rantšos sunniviisiliselt töötad." Selle all mõtles ta seda, et nooruk oli vang ja seega millegagi hakkama saanud, mille eest ta vangi topiti. Mõned joogikausid olid veel täita jäänud. Oli tõepoolest meeldiv. Marcus tundus küll pisut kinnine, ent oli ju tore majakaaslast teada. "Pole tänu väärt," sõnas Roxy, "see on mu töö ja mida varem ma saan alustatud, seda varem lõpetatud." Alisa lõpetas viimase tünni täitmise ja pani vooliku omale kohale tagasi. "Nii, tehtud," lausus ta ning jalutas boksini, kus Marcus parajasti hobust harjas. "Ma võin ka harjamisega aidata, kui tahad," pakkus näitsik. Aega ju oli. "Muide, ma mõtlesin tegelikult üldse ratsutama minna. Praegu on hommik ja kedagi väga kuskil liikvel pole. Võid kaasa tulla minuga, kui sul rohkemat teha pole."

[Marcus Grey]

"Jah. Ilmselgelt mitte.." pomises noormees endamisi. See oli teema, mille üle ta parema meelega ei arutaks. Ta oleks arutanud seda oma parima sõbraga, kuid Kyle'i tal enam ju polnud. Roxy tundus tore, kuid Marc teab teda kiiga vähe veel, et suudaks end avada. Tal võtab see aega. Siiski oli noormehel plaanis anda neiule võimalus. Ja ka endale võimalus teda tundma õppida. "Võid küll, kui see sulle tüli ei tee" sõnas Marcus. "Aga liigume järgmise juurde." Lisas ta. Marc võttis kätte korvi koos erinevate harjade ja kammidega, liikudes järgmisesse boksi. "Kui tööga lõpetan, siis võin vaatama tulla küll, kui sul midagi selle vastu pole" lausus noormees seepeale. "Ma pole ise suurem asi ratsutaja. Tähendab ma polegi vist kunagi ratsutanud" rääkis Marc. Ta rääkis tasase häälega. Nooruk oleks väiksena tahtnud küll ratsutada, kuid kogu ta elu oli hoopis teistmoodi läinud.

[Roxanne Alisa Garcia]

Roxanne ei hakanud pinnima ega peale suruma, et tüüp enda kuriteost ja minevikust räägiks. Nad olid praktiliselt võõrad ja võib-olla kunagi, kui õige aeg kätte jõuab ja nad ehk lähedasemaks saanud on. See oli liigagi isiklik teema ja Roxy jaoks. "Ei tee," kinnitas naine ning haaras korvikesest ühe harjakese, millega ta hobust ühelt poolt harjama hakkas. "Ega ma ise ka ei ole, aga vahepeal oli mul elus selline periood, kus sai proovida kõike võimalikku. Ratsutamine kaasa arvatud," rääkis tüdruk, "ratsutamise ma avastasin mõned päevad tagasi, kui siia jõudsin. Seda on alati võimalik ära õppida ning mõne rahulikuma täku otsa istudes on täiesti võimalik esimesel korral asi enam-vähem selgeks saada."

[Marcus Grey]

Noormees harjas hobust, ise samal ajal neiu juttu kuulates. Ah et ratsutamine polegi nii raske? Raske uskuda. See tõi Marcuse huulile kerge muige, kuidas Roxy rääkis. "Saab see tõesti nii lihtne olla?" Uuris ta nüüd juba elavama tooniga. Millestki täiesti suvalisest teemast rääkida oli Marcil lihtsam. "Sa pead mulle õpetama sel juhul" lisas noormees.

Nad liikusid hobuse juurest hobuse juurde, kammides nad kõik korralikult läbi, ise samal ajal jutustades. "Sa saabusid äsja eks?" Küsis Marc järgmisel hetkel. Ta lihtsalt polnud neiut oma esimestel päevadel näinud. Aga ega see paar päeva suurt vahet ei tee. Mõlemad on rantšos uued.

[Roxanne Alisa Garcia]

"Ei, aga kõike on võimalik õppida," arvas neiu. Talle meeldisid hobused ning nendega töötada. "Ma võin küll sulle õpetada, kuigi ma ise mingi pro ei ole," muigas Roxy. Järgmise hobuse juurde minnes vahetas ta oma harja. "Mõned päevad tagasi. Kui täpsem olla, siis täna on minu neljas päev siin," vastas Alisa. "Kui kaua sa siin olnud oled?" uuris näitsik samamoodi, olles üsna huvitunud, sest oli Marcust juba oma esimesel päeval siin näinud. Ilmselt oli tüüp siin kauem olnud kui neiu ise.

[Marcus Grey]

"Sa vähemalt oled proovinud" lausus noormees ning muigas. "Ma pole reaalselt kunagi hobuse seljas istunud" seletas Marc ning turtsatas. Ühtäkki tundus see noormehele lausa naljakas, hakates kergelt naerma.
Just nagu Marc oli arvanud. Nad mõlemad olid suht uued. "Nädal tagasi. Täna on kaheksas päev" seletas Marc. "Esimesed paar päeva anti sisse seadmiseks ja siis seletati tööülesanded ära. Kuigi mulle meeldib teha rohkem kui vaja. Hoiab tegusana ja mõtted mujal" rääkis Marc. Juba see oli üllatavalt palju juttu tema kohta.

[Roxanne Alisa Garcia]

"Aga täna on sul selleks võimalus," pakkus Roxanne. Ta ei sundinud muidugi kutti ratsutama, kui ta seda isegi proovida ei tahtnud või ei olnud valmis, sest rantšos oli selleks ju alati võimalus. Ta võis lihtsalt jalutama ka tulla samal ajal, kui Rox ise hobuse seljas istub ning sellel aeglaselt Marcuse kõrval sammuda laseb.
"Sa ka päris uus," kommenteeris Alisa õrna muigega. "Mulle anti sisse seadmiseks vaid kaks päeva. Sain ümbrusega tutvuda ja isegi peamajale tehti pisike tuur, kuigi sinna tavaliselt peale perekonna kedagi ei lasta. Mulle ei antud väga raskeid tööülesandeid," seletas Roxanne, "lihtsalt tallitüdruk pluss olen ühe rantšo hobuse erahoolitseja." Alisa ei osanud öelda palju ta päevas tööd tegi. Enamjaolt jõudis ta talle antud ülesanded õige ajaga ära tehtud. "Oled sa linna ka juba jõudnud?" küsis Alisa, eeldades, et tüüp ei ole kohalik.

[Marcus Grey]

"Nagu ma juba ütlesin, kui sa mind õpetad" vastad noormees kergelt muiates. Ta puhastas hobust hoolega, kuba töö peab ju korralikult ära tegema. "Jap. Uus. Aga siin on ikkagi kõvasti parem kui vanglas nelja seina vahel" ohkas Marcus. See üks aasta vanglas oli vastik. Marcil tulid judinad peale, kuna sinna ta tagasi ei tahtnud minna. "Ja linna ma jõudnud ei ole." Lausus noormees. "Pean pisut asju selgeks mõtlema, enne kui uuesti maailma avastama lähen" turtsatas Marc. Ta pani harjad tagasi korvi. Lõpuks oligi päeva esimene osa läbi. "Millise hobuse võtame? " uuris Marcus nüüd, viies pilgu Roxyle.

[Roxanne Alisa Garcia]

"Mitte, et ma ise meister ratsutamises oleksin, aga võin vabalt õpetada," lausus neidis. Ta oli niikuinii juba lubanud õpetada ja lubadused viis Rox alati täide. "Tõsi. Kuigi ma pole seal ka väga kaua olnud," mainis ta, jätkates hobuse harjamist. "Ma ka vel ei ole, aga tahaks seda varsti külastada. Süüa on tarvis linnast tuua," teatas tüdruk. Nende õlale oli pandud ülesanne endale ise süüa muretseda. Harjamisega said nad üsna pea lõpetatud. "Hm, kellegi rahuliku," lausus Roxy,silmitsedes hobuseid. "Sampson tundub hea valik sinu jaoks. Ta on rahulik suksu," seletas näitsik, jalutades Sampsoni boksi juurde.

[Marcus Grey]

Noormees muigas endamisi. "Võime koos linna minna?" pakkus Marcus välja. Siis on kindel et kahepeale leiavad nad linna üles. Jõuavad turvaliselt kohale. "Nii Sampson. Mis ma tegema kõigepealt pean?" Küsis ta. Hobuse peab ju valmis sättima. Sadulad värgid särgid. Aga kuidas seda teha? Marcusel polnud õrna aimugi. Loodetavasti Roxy teadis ikka.

[Roxanne Alisa Garcia]

Ka Alisa näole tekkis tahtmatult muie, kui Marcus pakkus, et nad võiksid koos linna minna. "Minugipoolest. Millal sulle sobiks?" Koos nad loodetavasti ära ei eksi ning saavad ühistranspordiga ehk ära käidud. Muidugi on tarvis selleks enne veel luba taodelda. Sisenenud hobuse boksi, paitas ta pisut hobust, kuid pidi jällegi boksist eemalduma, et sadul, sadulatekk ja muud tarvilikud asjad, et hobune sõitmiseks valmis seada. "Nii, ma saduldan hobuse ise ära, aga sina jälgi. Kuigi ma kahtlen, et esimesest korrast midagi meelde jääb," seletas näitsik muigega ja asus siis hobust saduldama. Ta paigaldas kõigepealt sadulaparja ja seejärel sadula, kinnitades ka sadulavööd. Roxy sättis hobusele ka päitsed. "Nii. Valmis. Ma pean Cita ka nüüd üles sättima." Ta juhtis Sampsoni boksist välja, hoides päitsetest kinni ning peatus hobusega õues. Enne Cita juurde minekut ja tema saduldamist surus neiu päitsed Marcusele pihku ning käskis tal väljas oodata.

[Marcus Grey]

Marcus noogutas ning naeris endamisi. "Tõsi. Järgmine kord leian ka kellegi, kes selle töö mu eest ära teeb." Lausus noormees. Ta liikus Roxy järgi boksist välja ning jäi nüüd Sampsoniga neiut ootama. Ta paitas hobust ning naeratas talle kergelt. Ilus loom teine. Vahepeal piilus ta üle õla Roxy poole.

[Roxanne Alisa Garcia]

"Tallipoisid peaksid seda protsessi oskama, aga sest nad peavad pidevalt klientide jaoks hobused valmis seadma. Samas uued ilmselt veel ei oska," arvas Roxanne. Cita sättis ta samamoodi üles nagu Sampsoni ning jalutas, hobune käe kõrval, tallist välja. "Oled valmis?" küsis Roxanne üle. "Nii. Hobuse selga saad istuda, olles tema vasakul pool. Vasaku jala asetad jalusesse, kinni hoiad ratsmetest ning kui hobuse selga hakkad end punnitama, siis hobusest endast," seletas näitsik. "Näed nii," peale neid sõnu istus Alisa hobuse selga ning ootas nüüd, et Marcus sama teeks.

[Marcus Grey]

Noormees jalutas Roxy järel koos hobusega tallist välja. Ta kinnitas mõtteis endale, et õpib kiiresti ära hobuste valmia aeadmise. See tuli lihtsalt kasuks. Nüüd vaatas Marc kuidas hobuse selga saada. See ei tundunud üldse keeruline. Ta tegi täpselt nii nagu Roxy oli ette näidanud ning hopsti istuski ta sadulas "See oli lihtne" muigas Marc, olles enda üle uhke, et see nii suur jõupingutust talle ei tähendanud. "Ja siis ..?" Küsis ta, viies küsiva pilgu tütarlapsele.

[Roxanne Alisa Garcia]

Roxanne naeratas, kui Marcus sellega ilusti hakkama sai ning sadulasse saamist lihtsaks pidas. Eks ta oligi, aga mõnel ei tule vahel välja see. "Suru õrnalt kandadega ribide vahele," lausus Alisa ning järgis oma nõuannet, mille peale hobune aeglaselt sammuma hakkas. "Selle kõnnakuga peab pisut ära harjuma ning tarvis on ka tasakaalu hoida. Kui sul see juba hästi välja tuleb, võib sammu kiirendada," kommenteeris Roxy, ent oli hetkel vast parem, kui nad aeglaselt jalutasid.

[Marcus Grey]

Noormees tegi nagu kästud, surudes hobusele kergelt kandadega ribide vahele. Loom hakkaski liikuma. "See polegi keeruline" pomises Marcus vaikselt, ise naeratades. Ta õõtsus looma peal ning Tasakaalu hoidmine ei olnud talle probleem. "Mul on annet" muigas ta, viies pilgu tütarlapsele.

[Sponsored content]